CIP (Customer Identification Program)
Kliendi tuvastamise etapis kogub finantsasutus teavet kliendi isiku kohta, näiteks nime, sünniaega ja aadressi. Asutus võib nõuda ka lisadokumente, näiteks valitsuse väljastatud isikut tõendavat dokumenti või aadressitõendit.
CDD (Customer Due Diligence)
Kui klient on tuvastatud, peab finantseerimisasutus seejärel teostama kliendi suhtes hoolsuskontrolli. See hõlmab kliendi riskitaseme ja majandusliku olukorra hindamist. Asutus vaatab läbi ka kõik avalikud andmed, mis võivad olla kliendi kohta olulised, näiteks pankrotid või süüdimõistvad kohtuotsused
CM (Continuous Monitoring)
KYCi viimane etapp on pidev jälgimine. See tähendab, et finantsasutus vaatab kliendi konto perioodiliselt üle, et tagada, et ei ole toimunud ebatavalisi tehinguid või tegevusi, mis võiksid viidata rahapesule või muule kuritegelikule tegevusele. Neid kolme etappi järgides saavad pangad ja muud finantsasutused aidata kaitsta end ja oma kliente finantskuritegevuse eest.